Erakonna piirkonna esimees kutsus erakonna listis üles inimesi lähenevatel KOV valimistel kandideerima.
 
Mina muidugi leidsin kohe, et hea mõte on vastata, et ehk oleks kaalujatel lihtsam otsuseid langetada kui listi saadetaks lisaks kõlavatele üleskutsetele ka ülevaade juba kandideerimas olevatest isikutest ning ka sellest, et milliseks on kujunemas seekordse kampaania praktiline korraldus.
 
Üsna ootuspäraselt sain vastuseks, et list ei ole töös oleva valimisnimekirja kui olulise strateegilise dokumendi levitamiseks just kõige parem koht jne. Oleksin ise ilmselt urisenud ja selle vastuseta jätnud aga täna küsiti minult (ühe teise erakonna liige kusjuures:P), et miks ma ei vastanud. No ei viitsinud, päriselt. Mis sa ikka tuuleveskitega kisud.
 
Aga kuna juba meelde tuletati, siis kirjutan sellest hoopis siia, sest minu arust on see tegelikult kurb, et Eesti poliitikas, erakondades, ühiskonnas on liiga palju saladusi.
 
Oluliselt tegijam saavutus oleks koostada valimisnimekirja kuid eriti valimisprogrammi läbivalt avalikult, koos kõigi erakonnaliikmete ning väljastpoolt erakonda tulevate huvilistega. Ilmselt oleks ka tulemus söödavam ning mina ei usu, et sellele valimispäeval eriliselt mastaapne häving järgneks.
 
Lõppu käib kohustuslik lause, et ilmselgelt, lähemas tulevikus midagi sellist ei juhtu.

 
Ilmselt seda põõsast mis Siili bussipeatuse juures asub keegi eriti ei korista ega korrasta aga kui keegi seal mingusuguse okseloigu sisse astub, siis tunnistan ennast süüdi. Migreen on rõve asi ja vahel ründab ta ootamatult. Tegelikult ongi kaks peamist varianti, hommikul migreenivaluga ärgata või siis langeda tema ohvriks kiirelt ja ootamatult. Olin eile kuskil Uue-maailma kandis ja umbes tunni aja jooksul suutsin sellise migreenivalu omandada, et oleks pea hea meelega sinnasamma kuskile jätnud ja ise koju läinud. Hetk oli ka väga ebasobiv, oleks tahtnud sellel hetkel millegi olulisema peale mõelda ja tegeleda. Veendunud ühistranspordi kasutajana olin sunnitud linnast veel trolliga koju sõitma kuid asi kiskus enne Siili peatust ikka päris koledaks ja trolli rikkumise asemel olin sunnitud sellest kiiresti väljuma, põõsa taha siblima ning oma lõuna- ja hommikusöögid sinnasamma jätma. Väga piinlik. Kui keegi mind pikkade lahtiste juuste ja tumedate päikeseprillidega seal nüüd nägi siis olgu rõhutatud, et ma olin seejuures siiski täiesti kaine:P Ülejäänud päeva veetsin kottpimedas toas magades…

Teema hakkab ennast ilmselt juba ära ketrama aga ma lihtsalt pean selle siia riputama. Kui mina tänasest veel väiksem olin, olid MJ helikandjad väga olulisel kohal ning kontserdipiletit hoidsin peale käimist veel aastaid alles. Via microlips.
 

 
Tõlkisin nädalavahetusel miskist sotsiaalmajanduse ekspertide mittediskrimineerimise valdkonna võrgustiku Eesti riiklikku raportit. Muuhulgas oli selles juttu ka Eesti keeleprobleemist e tohutult suur osa rahvastikust ei valda kas üldse või piisavalt riigikeelt. Mis on iseenesest erakordselt masendav ning suuremalt osalt ilmselt riigipoolne tegematajätmine või suutmatus.
 
Minu hinnangul peab riigi ülesandeks olema riigikeele õppe korraldamise sedasi, et see oleks kättesaadav igaühele, igal tasemel ning tasuta. See jama, et seda tänaseni ei tehta, tuleb kiirelt korda ajada.
 
Olen täiesti kindel, et sedapidi mõtlejaid leidub veel.
 
Kui riik sellega hakkama ei saa (nagu paljude teiste asjadega), võiksid selles osas initsiatiivi haarata omavalitsused. Ilmselt aga näiteks tänasele Tallinna linnavõimule ei oleks kasvav riigikeele oskus kasuks. Vaadates aga tänast linnavolikogu koosseisu isikute kaupa, saan ainult imestada, et selle teemaga midagi reaalselt tehtud ei ole.
 
Soov riigikeelt õppida on muidugi juba eraldi teema. Samas ei taha uskuda, et neid inimesi kes sellist võimalust ei kasutaks, oleks üle neljandiku.

 
Kui eile õhtul Twitteris esimesi selleteemalisi säutse märkasin pidasin seda mingisuguseks infomüraks ja ei kippunud eriti uskuma. Kui Päevaleht teate üles riputas, kiskus kulm aga korraks kortsu. Postimees aga riputas enda tänase juhtkirja kärbitud kujul veebi alles 10:21. Ilmselt oli teade sellest, et sisu enam veebi ei kopeerita esimene teade, mis jäigi vaid paberile? Juhtkirja pealkirjaks, paberlehes, oli Tellijaeelis.
 
Mida selline muutus minu jaoks tähendab? Suurt mitte midagi. Ilmselt külastan Postimehe veebilehte senisest vähem ning paberlehte lugema ei hakka anyway.
 
Miks ma peaksingi. Kogu paberlehes ilmunud uudis on eelmisel päeval juba muudest allikatest kokku jooksnud (teised ajalehed, blogid, twitter jmt) ning häid arvamuslugusid ilmub Postimehes harva.
 
Paberleht on igand mille lugejad surevad paratamatult vanadusse ning loogilisem valik oleks tundunud veebiosa arendamine ja paberi kärpimine. Nii nagu suur osa teisi lugejaid, hindan ka mina online uudisnuppude asemel pigem analüüsi ja tõsisemat teemakäsitlust kuid minu poolest küsigu selle eest veebis siis mingit raha mitte ärgu sundigu mind paberlehte lugema. PriceWaterhouseCoopers uuris (PDF) hiljuti lehtede tulevikuväljavaateid ja leidis, et 2/3 lugejatest oleks täiesti valmis sisu eest maksma. Mina oleksin samuti valmis veebis sisu eest maksma, paberlehe eest ei ole. Üldised meediatrendid ilmselt liiguvadki sinnapoole, et seda tasulist poolt tuleb peavoolumeedias juurde.
 
Alan Murray, Wall Street Journal Online tegevjuht on veebisisust raha teenimiseks andnud viis üsna asjalikku soovitust:

1. Parim variant on segada omavahel tasuta ja tasulist sisu;

2. ärge küsige raha eksklusiivlugude eest mida teised refereerima hakkavad;

3. ärge küsige raha oma kõige populaarsema sisu eest;

4. tasuline sisu peaks olema pigem nišitoode …

5. … mida kitsam selle niši sihtgrupp on, seda parem, võibolla.

Postimees on hetkel välja tulnud pooliku lahendusega. Ilmselt läks tellijanumbritega kiirelt jamaks ning tekkis kerge paanika. Kuidagi läbimõtlematu ja lohakas tundub see asi.
 
Kes sellest sammust võidab? Ilmselt ainult teiste väljaannete veebiportaalid, blogid ning veel paberkandjal ilmuvatest moodustistest see kodumaine ja rahvusvaheline seltskond, kelle veebikeskond on juba osaliselt või täielikult tasuline.
 
Kes sellest sammust kaotab? Senised Postimees.ee lugejad. Postimees.ee ise ning ilmselt ka reklaamikliendid kellede kontaktide arv läbi Postimehe veebi võib aga ei pruugi väheneda.
 
Postimehe selleteemaline juhtkiri oli pealkirjastatud kui “Tellijaeelis” ent paberlehe tellija on tegelikult ilmselt pigem see seltskond, kelle jaoks eriti midagi ei muutu.
 
Sedasi siis seekord.

 
Tegelikult visati need numbrid välja juba ka neli päeva tagasi aga siis selleni ei jõudnud ja mõtlesin, et kuna nüüd saab korralikult linkida ka allikale, mainin veelkorra ära. Esimest kahte neist numbritest ennustab Eestile OECD täna veebi riputatud Economic Outlook 2009 (I) ning teise viskas eile SDE Tallinna piirkonna üldkogul õhku Eiki Nestor. Ükski neist ei tundu ebareaalne, kui siis paari protsendi jagu liiga madalad, languse osas st.
 
Eestile prognoositakse 2009. aastaks 13,9% langust, 2010. aastaks 0,7% langust ning vastavate aastate riigieelarve puudujäägiks 5,6% ja 5,1%.
 
Euro püüdlemine tundub selles kontekstis hetkel ajuvaba ettevõtmine ning sellest loobumine võiks ilmselt langust veidigi pehmendada.
 
Euroala languseks ennustatakse käesoleval aastal 3,6% ning 2010. aastaks juba 0,9% kasvu (pisut on positiivsemas suunas korrigeeritud märtsis avaldatud numberid mis olid vastavalt 3,5% langust ning 0,8% tõusu). Maailmakaubandusele pakutakse sellel aastal 12% langust ning uuel aastal juba 5,5% kasvu.
 
OECD ennustab, et järgmisel aastal algab nõrk taastumine kuid kuna Eesti kodumaine turg on sisuliselt kokku kukkunud ohustab seda (positiivset) ennustust suuremate eksporditurgude oodatust aeglasem taastumine. Uue kasvu saavutamine sõltub hetkel suuresti kodumaise nõudluse teenindamiselt ümber-orienteerumine välisturgudele.
 
Valitsuse võimalused kriisiga tegeleda olevat piiratud valuutanõukogu süsteemi ning Eesti eurorahale suunatud ambitsioonidega. Devalveerimine lükkaks euro kasutuselevõtu edasi ning mõjuks laastavalt nii eraisikute kui ettevõtete rahakotile (eurolaenud). Eesti väike laenuportfell annab väga hea võimaluse kriisi ajal laenuraha kasutamiseks.
 
Uue töölepinguseaduse osas leiab OECD, et pikaajaliselt võimaldab see töölisi ümber suunata produktiivsematele ametikohtadele kuid lühiajaliselt võib suurendada töötust.

 
Istun puldis ja aegamööda raporteerin SDE Tallinna piirkonna üldkoosolekult.
 
Vaata Twitteri säutse siit ja pilte Flickris.

Väga piinlik aga korteriühistute koosolekuid on ka igasuguseid. Ma lihtsalt pean selle protokolli siia riputama. Osalejate nimed on eemaldatud.

Korteriühistu liikmete/korteriomanike üldkoosoleku protokoll

Koosoleku algus kell 19.00, lõpp kell 21.00. Koosolekust võttis osa 22 korteriühistu liiget ja 9 volitatud esindajat kokku 31 hääleõiguslikku osavõtjat, 51,6 % ühistu liikmete arvust. Seega on üldkoosolekul otsustusvõimeline foorum.

Koosolek toimub juhatuse poolt väljakuulutatud päevakorra kohaselt, milleks on:

KredExi intressitoetusega reneoveerimislaenu võtmise otsustamine.
Laenuga teostatakse hoone renoveerimistööd – energiaauditi säästumeetmete pakett I tööd (vt teisel lehel).

Juhatuse esimees andis informatsiooni, et hoonel on alates aprillist 2009 maja energiamärgis ja energiaaudit.
Alates juunist 2009 hakati väljastama korteriühistutele Kredexi intressitoetusega reneoveerimise laenu (eesti keeles http://www.kredex.ee/korterelamu-renoveerimislaen-2 , vene keeles http://www.kredex.ee/12878 ), mille eesmärgiks on, et korterelamud saaksid renoveerimistöödega muuta maja energiasäästlikumaks ja sellega hoida kokku kulutusi soojusenergiale.

Intressisoodustusega renoveerimisleanule on seatud rida tingimusi, Millised on meil täidetud. Üheks näiteks on see, et renoveerimistööde teostamisega peab olema saavutatud energiasääst vähemalt 30% üle 2000 m2 majal. Meie maja on üle – 2678,9 m2 korteripinda. Energiaauditi säästupaketi I (osalejatele välja jagatud) kohaselt on nimetatud tingimus täidetud.

Soojusenergia hind on aasta-aastalt tõusnud ja sellepärast on ülioluline kokkuhoiu saavutamiseks midagi majas ette võtta. Hea aeg säästuintressiga laenuga töid teha on praegu ka sellepärast, et remonttööde hinnad on olulisel määral langenud ja odavaimad ilmselt veel lähitulevikus.

Välja jagatud lehtedel on kolm erinevat varianti laenu võtmiseks ja remonttööde tegemiseks. Tuginetud on 1 m2 kohta tariifi tõusu väljatoomisl Swedbanki poolt tehtud pakkumisele. Juhatuse esimees andis eraldi selgitused kõikide pakettide kohta.

Valdav enamus eelistas variant 2 (keskmine pakett eraldi lehel).

Hääletamisel tekkis vaidlus selle üle, et ikka ei saa lubada laenu võtmist, et volitustega osalejaid ei saaks nagu arvestada (mis ei ole sugugi seadusega kooskõlas).

Tekkis 6 liikmeline grupp, kes oli väga valjuhäälselt laenu võtmise vastu. Inimesed lahkusid oma kohtadelt ja astusid sõnavahetusse. Laenuga mitte nõus olevad ühistu liikmed kogunesid saali ees oleva laua ümber ja asuti volitusi nö ”kontrollima”, krt 25 omanik tahtis üldse eitada koosolekul osalemist, kuigi ta ju oli? Ettearvamatu kiirusega haaras krt 25 omanik laualt koosolekule registreerunute lehe ja tegi sinna omapoolsed märkused – enda nime taha kirjutas ” ei olnud ei ole nõus” ja samuti kirjutas ka krt 28 nime taha ”ei ole nõus”. Juhatuse liige võttis registreerimislehe temalt ära.

Hääletamist ei saadudki korralikult lõpetada, kuigi laenu poolt hääli kohalolnud liikmete seast oli 17 (volitusi arvestamata), vastu oli 6 liiget.

Peale koosolekut volituste ülevaatamisel selgus tõsiasi, et 2 volitust ei ole kehtivad, kuna volitajad ei olnud korteriomanikud, vaid nende abikaasad. Korteri nr 27 omaniku eest osales tema poeg, kellele aga ei olnud volitust kirjutatud.

Sellega üldkoosolek ei olnud siiski otsustusvõimeline ja otsused oleksid nii või teisiti olnud õigustühised.

 
Euroopa Parlamendi valimise järel tulemustele ning võimalikule KOV kampaaniale mõeldes tekkis minul tahtmine lähemalt otsa vaadata EP ja eelmiste KOV valimiste statistikale.
 
Konkreetsemalt tahtsin vaadata Tallinnas valimas käinute statistikat sünniaasta, soo ja valimisaktiivsuse järgi igas jaoskonnas. Eriti noorte tegutsemist võrreldes veidi vanemate valijatega.
 
Valimisnimekirja kantud isikute kohta peaksin andmed saama Siseministeeriumist, oletan, et ka saan. Küll aga üllatas Vabariigi Valimiskomisjon mind (kõvasti hilinenud) vastusega, et statistikat valimistel osalenud isikute kohta soo ja sünniaasta kaupa ei ole võimalik koguda kuna andmed olevat vaid paberkandjal (valimisjaoskondade valijate nimekirjad). Mis mõttes, et nagu? Mis meil sellest e-riigist ja asjast saanud on kui ka sellist lihtsat statistikat ei suudeta kättesaadavaks teha.
 
Vastavalt seadusele saaks needki nimekirjad kindlasti erakonna kaudu või nn teaduslikel eesmärkidel kätte aga vabandust sõbrad, selliseks käsitööks ei ole minul aega ja kahjuks jääb soovitud analüüs sellel korral ilmselt tegemata. Kuklasse.

 
Reedel jõudsid siis asjad nii kaugele, et ka enda erakonna inimesed küsisid, et kas sügisel Tallinnas kandideerin. Enamik teisi oli juba enne uurinud. Omamoodi saavutus, kahjuks mitte positiivne. Paraku pidin ette antud paberite täitmisest keelduma.
 
Ei ole veel seda otsust langetand. Kes nüüd pikka postitust lugeda ei viitsi, siis tegemist on postitusega stiilis mina küsin-sina vastad ning oluline osa on postituse viimastes lõikudes.
 
Kuni eelmise valitsuse koosseisu lagunemiseni olin üsna kindel, et SDE valitsuses elluviidavaid samme vaadates ei taha vähemalt selles nimekirjas kandideerida. Täna ei ole linnapeaks pürgiv Jüri Pihl enam valitsuse liige ning Ivari Padar ja Urve Palo on saadetud pagendusse ning oma viimase valitsuses venitud kuu jooksul suutis erakond ennast veidi rehabiliteerida. Veidi ikka kripeldab aga ilmselt mitte piisavalt. See selleks seega. Kui kuskil üldse kandideerin, siis ka sellel korral SDE nimekirjas.
 
Otsustuskoht on hetkel kolme valiku vahel: mitte kandideerida, kandideerida ja võtta ilma kampaaniata oma 50-100 häält või siis kandideerida ning teha aktiivset kampaaniat iseendale. Selleks viimaseks oleks hetkel justkui aega, oma asi, kas enda pisikest kampaaniameeskonda (koos sinuga, näiteks?) hetkel kokku panna õnnestuks.
 
Kui otsustan kandideerida, siis pikka ja põhjalikku programmi koostama ei hakkaks ja ka ranget parteiliini ilmselt ei järgi – nagu juba kombeks saanud on.
 
Mõned põhipunktid siiski oleks, täiesti suvalises järjekorras:
 
Tallinnal on tarvis terviklikku pikaajalist keskkonnastrateegiat koos reaalse rakenduskava ja eelarvega. Strateegia peab hõlmama kõiki linnaelu valdkondi läbivalt ning selle koostamises ja elluviimisel peavad lisaks linnaasutustele osalema nii kodanikuühendused, tallinnlased kui ka kodumaised ja välismaised eksperdid. Nelja aasta jooksul tuleb kaasaegsetele (keskkonna)põhimõtetele vastavusse viia kõik linna asutused.
 
Läbipaistvus, läbipaistvus, läbipaistvus. Tallinna eelarve tuleb lahti kirjutada nii detailselt, et linnakodanik saaks seda lugedes leida üles kõik konkreetsed kulutused. Sama detailne peab olema aruandlus. Linna laekumised ja kulud peavad olema reaalajas ja eranditult järgitavad. Ei mingeid salajasi lepinguid, läbirääkimisi vmt.
 
Heakord. Tallinn võiks olla tõeline Läänemere pärl kuid räämas ja koristamata linn ei saa selleks kunagi. Nelja aasta jooksul tuleb linna heakorrale ja elukeskkonna parendamisele ette nähtud eelarvevahendeid neljakordistada. Täna teevad need linnale vaid häbi.
 
Tallinna avalike suhete eelarve. Mina ei ole kindel, et see eelarve on liiga suur. Võimalik, et on, võimalik, et ei ole. Kuu aja jooksul riputan siia võrdluse teiste Euroopa pealinnadega. Küll aga olen ma kindel, et seda raha kasutatakse valesti. Ühepoolse suhtluse (TV näiteks) arendamise asemel tuleb arendada kahepoolset suhtlust, lõpetada tuleb rahvahääletuste kui selliste mõnitamine linnavõimu poolt ning leida reaalseid võimalusi tallinnlaste aktiivsemaks kaasamiseks linnaellu. Linnaosade lehed tuleb sulgeda ning koondada ühtseks, senisest oluliselt mahukamaks ja sisukamaks linnaleheks (Pealinn/Stolitsa).
 
Parkimine, kergliiklus ja ühistransport. Ilmselgelt on mõistlik neid kolme koos vaadata. Parkimise osas tuleb senised regulatsioonid üle vaadata, nelja aasta jooksul peaks igas tänases linnaosas viima parkimismajade abil parkimiskohtade arvu võrdsele tasemele reaalse vajadusega, vajadusel tuleb praeguse kaose likvideerimiseks kehtestada ka sisekvartaalne parkimiskoha tasu mis võiks minna läbi linnakassa parkimismajade arendamiseks või otse korteriühistutele. Tallinn peab olema igat pidi läbitav mööda korralikke ja katkematuid kergliiklusteid. Linna õigusakte tuleb muuta selliselt, et kõigi uute arendusprojektide juures saaks kohustuslikuks lukustatud või valvega rattaparklate rajamine. Paariaastase üleminekuaja jooksul peavad rattaparklad ja võimalusel riietusruumid rajama olemasolevad ärihooned ning haridusasutused. Tallinna ühistranspordi korraldus tuleb üle vaadata. TAK ja TTTK tuleb ühendada. Diislit põletava transpordi ees tuleb eelisarendada elektri-, alternatiiv- või hübriidtransporti. Tasuta sõiduõiguse laiendamine oleks põhjendatud ilmselt vaid põhikooliõpilaste ulatuses. Tallinn peab andma enda panuse rongiühenduse arendamisel naaberomavalitsuste, ning teiste suuremate linnadega.
 
Tallinna ametnikkond ja linnaasutused, ettevõtted ja programmid tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata. Igausugune dubleerimine tuleb kaotada, kahjulikud või/ning linnakodanikule ebaolulised projektid või asutused tuleb sulgeda ning nende vajalikud funktsioonid suunata teistele asutustele. Ei kujuta hetkel ette vajadust ainsamagi täiendava linnaasutuse järele.
 
Oluline on ka see, et paari aasta pärast mööduva majanduskriisi tõttu ei lakkaks täielikult Tallinna arendustegevus. Seda tuleb jätkata maksimaalses võimalikus mahus kuid loomulikult, kompromisse ei saa teha tallinnlase heaolu või toimetuleku arvelt.
 
Minu viimane (siia postitusse kirja saav) seisukoht ei puuduta ilmselt sisulisi vaid hoopis vormilisi küsimusi. Ma ei toeta valimiskampaaniat stiilis kõik vs. Keskerakond kui selline. Valimiskampaania peab tulema sisuline ning võimaluse tekkimisel leian, et läbirääkimised nendega ei tohi olla välistatud (ka ette ebareaalsete tingimuste esitamine on välistamine) ning võimalusel eelistan näha nii Tallinnas kui Toompeal vasakpoolset või vasaktsentristlikku koalitsiooni.

Eelolevat, kõiki varasemaid blogipostitusi ning muud pähe tulevat arvestades. Mida Sina arvad? Kas tasub kandideerida? Ehk oled isegi valmis abiks tulema?